Õpilasele

Mis vahe on iseseisval ja tandemhüppel?

Suurim erinevus tandemhüppel ja iseseisval hüppel on see, et tandemhüppe puhul hüpatakse koos kogenud instruktoriga, kellel on sadu langevarjuhüppeid selja taga. Iseseisva hüppe puhul oled saanud põhjaliku koolituse ning oled valmis kogu seikluse lennukist maani üksi läbi tegema. Iseseisvat hüpet soovitame neile julgetele, kes arvavad, et teevad rohkemgi kui vaid ühe hüppe.

Millised võimalused on iseseisvaks langevarjuhüppeks?

Meie klubis on võimalik hüpata iseseisvalt kandilise sportvarjuga ning ümmarguse dessantvarjuga.

Esimest soovitame inimestele, kes unistavad jõuda vabalangemiseni. Hüpped sooritatakse alates 1000 m kõrguselt. Sportvarju saab juhtida ise soovitud maanudmiskohta. Maandumisel on võimalik hoog täiesti maha pidurdada ning tänu sellele ka pehmelt maanduda.

Dessantvarjuga hüppamist soovitame pigem väga heas sportlikus vormis olevatele inimestele. Dessantvarjuga hüpatakse madalamalt kui sportvarju puhul ning seda ei saa juhtida nii hästi kui sportvarju. Maandumisel tuleb olla valmis kõvemaks põntsuks. Hüpet ümmarguse varjuga soovitame eelkõige militaartaustaga inimestele.

Kuidas registreerida koolitusele?

Oled juba peaaegu õigel lehekülje. Iseseisva hüppe koolitusele saab registreerida  www.skydiving.ee/broneeri

Teooriakoolitus toimub nädala sees õhtusel ajal ning kestab umbes 4h.

Mis ma koolitusele kaasa pean võtma?

Teooriakoolitusele tulles võta kaasa kinkekaart või vaucher, pastakas ning hea tuju.

Kuidas lennuväljale jõuda?

Asume Koigi lennuvälja ääres Mäekülast 3 km Tartu poole. Tallinna-Tartu maanteelt näitab silt Koigi lennuväli, sealt tuleb keerata kruusa teele. Tee lõpus on talu ja oledki õiges kohas.

www.skydiving.ee/contact

Millal algab ja lõpeb hooaeg?

Hüppame vastavalt ilmale aastaringselt, kuid vähese kogemusega hüppajate jaoks soovitame suvist hooaega. Vastavalt ilmale on see aprillist oktoobrini.

Kui vanalt võib hüpata?

Alates 15 aastaselt võib huviline langevarjuga hüppama tulla. Alla 18 aastastel palume lapsevanema või hooldaja kirjalikku nõusolekut. Ülemist vanuse piiri ei ole seatud.

Millised on kaalu piirangud?

Hüppaja kaal peab jääma vahemikku 45-110 kg.

Mis tüüpi lennukist hüpet tehakse?

Meie klubi kasutab hetkel langevarjuhüpeteks töökindlat lennuki tüüpi AN-2 ehk rahvakeeles Metsavaht või Moosiriiul.

Mida tuleb selga ja jalga panna?

Hüppeks pane selga sportlikud ja mugavad riided, jalga pane pahkluud toetavad matkasaapad. Sobivad ka näiteks sõjaväesaapad. Kui Sul endal sobivaid riideid kaasas ei ole, siis on meil olemas spetsiaalselt hüppamiseks mõeldud kombinesoonid ning ka sõjaväesaapad, kuid kõiki numbreid ei pruugi saadaval olla.

Kas ma võin hüppe ajal kanda prille või kontaktläätsi?

Hüppe jaoks anname me kaitseprillid, mille all võite kanda nii oma prille kui läätsi.

Kui ma lennukis kartma hakkan, kas pean välja hüppama?

Kui sa ütled enne hüpet, et mõtlesid ümber ja kindlasti hüpata ei soovi, siis on igal hetkel enne lennukist väljumist võimalus loobuda. Kui sa otsustad hüppest loobuda, siis ei saa me tagada raha tagastust.

Kuidas varju avanemine välja näeb?

Varju avanemist mõjutab selle pakkimine. Pakkida saab nii, et vari avaneks aeglaselt ning ei oleks tugevat raputust. Varju avanemise tunnet võib võrrelda auto järsu pidurdusega.

Kui kaua kulub aega lennuväljal hüppe sooritamiseks?

Palun arvesta, et lennuväljal võib kuluda terve päev. Me valmistame Sind väga põhjalikult selleks seikluseks ette. Sinu ohutus on selle hüppe juures KÕIGE olulisem. Seepärast anname endast kõik, et Sa teaksid ja saaksid aru kõigest, mida koolitusel õpetatakse. Lennuväljale tulles kontrollime esmalt läbi kirjaliku eksami Sinu teadmisi, mis Sulle koolitusel anti. Kui midagi on segaseks jäänud, siis arutame selle uuesti läbi. Seejärel harjutatakse läbi kõik olulised etapid, mis Sinu hüppe jooksul toimuvad ning võivad toimuda. Harjutatakse varuvarju kasutamist, seda, kuidas maanduda ning kuidas pärast maandumist toimida, et nii Sina kui ka varustus õnnelikult ja tervena tagasi jõuaks.

Kui tihti keegi viga saab?

Oleme oma varustuse valikul seadnud suurimaks eesmärgiks just õpilaste ohutuse hüppel. Oleme ainus klubi Eestis, kes kasutab täiesti uuena Euroopast ISO sertifikaati omavast langevarjutehasest soetatud langevarje. Igal langevarjul on ka oma ettenähtud eluiga ning omades tehase tuge langevarjude hoolduse poolelt, võime kindlustada, et Teile kasutusele antav langevari on parim ja ohutuim, mida langevarjuõpilane võib kasutusse saada kogu maailmas.

Vaatamata parimale varustusele ja koolitusele, mis Te saate, on siiski OHT, et langevarjuhüpe võib lõppeda vigastuse või isegi surmaga. Hetkel kahjuks ei ole võimalik Eestis langevarjuklubidel selliste ohtude kaitseks kindlustuslepinguid sõlmida, kuid teeme jätkuvalt tööd selle nimel, et ka kindlustuseta tagada ohutuim tegevus.

Kui järgid reegleid ja juhiseid, mis Sulle koolituse käigus selgeks tehakse, siis ei pea Sa muretsema ka vigastuste pärast!

Mis siis, kui ma kardan kõrgust?

On suur tõenäosus, et isegi sel juhul, kui sa arvad, et kõrgust kardad, siis tegelikult ei kardagi. Kui räägitakse kõrguse kartusest, siis enamik mõtleb täiesti teist hirmu tüüpi ehk kukkumise kartust. Kukkumise hirm on täiesti loomulik ning see on kõikidel inimestel. Ka kogenud langevarjurid kardavad seda ja see on inimese keha loomulik kaitsemehhanism.  Kõrgemal tundub maapind nagu maakaart ning seetõttu ei teki seesugust kartust nagu siis kui me vaatetorni otsast alla vaataks.

Mis saab siis, kui langevari ei avane?

Olukorda, kus langevari ei avane, nimetame „langevarju tõrkeks“. Tõrked on väga haruldased, kuid kui peaks mõni tõrge esinema, siis on Sul langevarju ranitsas ka varuvari. Koolitusel õpetatakse, kuidas ja millal seda kasutama peab.

Kuidas teist, kolmandat, neljandat … hüpet teha?

Tõenäoliselt oled oma esimeselt hüppelt õnnelikult ning suure naeratusega tagasi jõudnud ja soovid veel hüpata. Seda võid teha juba samal päeval, kui lennukis kohti jagub. Üle viie hüppe me ühe päeva jooksul algajatele ei soovita, kuna langevarjuhüpe on nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt kurnav ning soovime, et Sinu hüpped oleks nauditavad ja ohutud.

Kui Sa oled esimeste hüpete järgselt avastanud, et langevarjundus on just see sport, mida soovid harrastada, siis oma sportlikuks arenguks oled jõudnud just õigesse kohta. Instruktorid jagavad oma kogemusi ja õpetusi tasuta ning aitavad kaasa just Sulle sobiva distsipliini valikul. Langevarjuri arengust pikemalt võib lugeda siit. Erinevad langevarjunduse sportlikud kategooriad võite leida FAI (Rahvusvaheline Lennuspordi Föderatsioon) kodulehelt -> www.FAI.org

Kui palju hüpe maksab?

Pärast oma esimese hüppe sooritamist on hüppe hind koos varustuse pakkimise ja rendiga 30-35 eurot.

Kas ma võin oma kaameraga hüpata?

Oma esimestele langevarjuhüpetele on KEELATUD kaasa võtta video- ja fotoseadmeid, kuna need segavad oluliselt Teie tegevust ning võivad viia õnnetuseni. Lennunduses on reeglid kirjutatud verega ning see on ala, kus tihtilugu saabki inimene vaid korra eksida. Palun õpi teiste vigadest ja järgi reegleid, mis on juba kehtestatud.

Hiljem, kui oled juba piisava kogemuse omandanud, annavad meie instruktorid Sulle loa kaameraga hüpata.

Alkohol ja meelemürgid?

Nagu võib arvata, siis on alkoholi või narkootikumide mõju all on langevarjuhüppe tegemine keelatud. Meelemürkide tarvitamisest peab enne hüpet olema möödunud vähemalt 12 tundi. Kui keegi tuleb lennuväljale joobes, siis teda hüppama ei lubata. Lisaks palume ka oma kaasaelajatel hüppetegevuse ajal alkoholi mitte tarbida! Langevarjuhüpe ja alkohol ei käi kokku.