Programmi eesmärk
Antud programm on koostatud eesmärgiga luua ühtne ja selge kuvand, kuidas Sõjaväe Langevarjuklubis (SLK) koolitada isikuid hüppama tiiblangevarjudega, kehtestades hüppajatele konkreetsed arengureeglid, mis on vastavuses Fédération Aéronautique Internationale (FAI), kui United States Parachute Association (USPA) kehtestatud pädevusnõuetega.
Programm selgitab, millised on vähimad teoreetilised koolitusteemad ning, milline on vähim hüpete arv, järjestus ning teemad, millede edukas läbimine ja sooritamine on kohustuslik, et saavutada vajalik pädevus.
Langevarjurite klassifikatsioonide nimetused ja pädevusnõuded
FAI ja USPA poolt määratletuna jagunevad langevarjurid järgmistesse kategooriatesse:
Langevarjur – õpilane:
1. on läbinud algkoolituse IAD/Hart ja 5 sek hüpete sooritamiseks;
2. sooritanud edukalt teooriaeksami;
3. sooritanud vähemalt 5 IAD/Hart hüpet ning 5 viie sekundilise vabalangemisega hüpet;
4. omab teadmisi/oskusi maandumisest ohuolukorras;
5. omab teadmisi/oskusi varulangevarju kasutamisest;
A-kategooria langevarjur:
A-kategooria langevarjuri pädevussertifikaadi taotleja peab olema:
1. sooritanud 25 viithüpet;
2. viibinud vabalangemises kokku 5 minutit;
3. sooritanud 5 grupihüpet vähemalt 2 langevarjurist koosneva grupi koosseisus;
4. demonstreerinud võimet kontrollida kehaasendit vabalangemises (st kompleks-hüpe sooritatud);
5. võimeline maanduma 50 meetri raadiusega ringi 10 järjestikusel hüppel.
A-kategooria langevarjuril peavad olema piisavad oskused/teadmised:
1. langevarju konstruktsioonist, langevarjuhüpetel kasutatavast varustusest, langevarju juhtimisest;
2. ettevaatusabinõudest õnnetuste vältimiseks ja tegutsemisest ohuolukorras;
3. tiivakoormusest ja selle mõjust;
4. kupli all ja maandumiskursil lendamise põhimõtetest.
B-kategooria langevarjur:
B-kategooria pädevussertifikaadi taotleja peab olema:
1. täitnud kõik A-kategooria nõuded ja omama A-kategooria pädevussertifikaati;
2. sooritanud 50 viithüpet;
3. viibinud vabalangemises kokku 30 minutit;
4. sooritanud 10 grupihüpet, sh vähemalt 5 hüpet vähemalt 3 langevarjurist koosneva grupi koosseisus;
5. demonstreerinud võimet pakkida hüppel kasutatavat põhivarju (sooritatud pakkimiseksam);
6. sooritanud “redeli” kõik harjutushüpped.
B-kategooria langevarjuril peavad olema piisavad oskused/teadmised:
1. langevarjuhüpete eeskirjadest;
2. vabalangemisasenditest, manööverdamisest vabalangemises ja erinevate hüppeliikide põhimõtetest;
3. väljahüppe järjekorra ja gruppide vahele jäetavate vahemaade põhimõtetest.
B-kategooria pädevussertifikaadi saamiseks sooritab A-kategooria langevarjur kirjaliku eksami eeldusel ,et tal on kõik B-kategooria saamiseks esitatud nõuded täidetud.
B-kategooria langevarjuril on õigus:
1. iseseisvalt sooritada langevarjuhüppeid kontrollitud tingimustes, st olukorras, kus otsused hüppetegevuse alustamise ja lõpetamise kohta võtab vastu hüppepaigas viibiv instruktor;
2. iseseisvalt pakkida hüppel kasutatavat põhivarju.
C-kategooria langevarjur:
C-kategooria langevarjuri pädevussertifikaadi taotleja peab olema:
1. vähemalt 18-aastane;
2. täitnud kõik B-kategooria nõuded ja omama B-kategooria pädevussertifikaati;
3. sooritanud 200 viithüpet;
4. viibinud vabalangemises kokku 60 minutit;
5. sooritanud 50 grupihüpet, sh vähemalt 10 hüpet vähemalt 4 langevarjurist koosneva grupi koosseisus.
C-kategooria langevarjuril peavad olema piisavad oskused/teadmised:
1. langevarju ehitusest, pakkimisest, hooldusest ja kontrollimisest ning langevarjuhüpetel vajalikust varustusest;
2. langevarju aerodünaamilistest omadustest ning nende rakendamisest;
3. langevarjuhüpete sooritamiseks vajalikest teadmistest meteoroloogiast;
4. langevarjuhüpete sooritamise reeglitest erinevates tingimustes ja eri aastaaegadel;
5. ettevaatusabinõudest õnnetuste vältimiseks ja tegevusest ohuolukorras;
6. hüppekoha määramisest (spottimine).
C-kategooria pädevussertifikaadi saamiseks sooritab B-kategooria langevarjur langevarjuvarustuse kontrolli enne hüpet, hüppekoha määramise lennukist (5 korda instruktori järelevalve all) ning kirjaliku eksami, eeldusel et tal on kõik C-kategooria saamiseks esitatud nõuded täidetud.
C-kategooria langevarjuril on õigus:
1. iseseisvalt sooritada ja korraldada langevarjuhüppeid omal vastutusel;
2. iseseisvalt pakkida hüppel kasutatavat põhivarju.
D-kategooria langevarjur:
D-kategooria langevarjuri pädevussertifikaadi taotleja peab olema:
1. täitnud kõik C-kategooria nõuded ja omama C-kategooria pädevussertifikaati;
2. sooritanud 500 viithüpet;
3. viibinud vabalangemises kokku 180 minutit.
D-kategooria pädevussertifikaadi saamiseks on C-kategooria langevarjur vähemalt 3 korda tõusupealik ning sooritab kirjaliku eksami, eeldusel et tal on kõik D-kategooria saamiseks esitatud nõuded täidetud.
D-kategooria langevarjuril on õigus sooritada ja korraldada langevarjuhüppeid omal vastutusel igal langevarjuspordi alal. Piisava pädevusega langevarjuril on võimalus osaleda ka langevarjuklubi koolitustegevuses instruktorina (langevarjuinstruktor, tandeminstruktor, AFF-instruktor).
Langevarjuinstruktor:
Langevarjuinstruktori pädevuse taotleja peab:
1. olema vähemalt 18-aastane;
2. omama viimase 12 kuu jooksul pidevalt kehtinud C- või D-kategooria langevarjuri pädevust;
3. olema sooritanud 300 viithüpet;
4. tundma langevarjurite koolitusmetoodikat ja õppeprogramme;
5. tundma koolitusorganisatsioonis kasutatavaid langevarje, nende tehnilisi omadusi ja pakkimist;
6. tundma õppeprotsessis ja langevarjuhüpetel kasutatavaid abivahendeid;
7. teadma langevarjuinstruktori kohustusi ja vastutust langevarjuhüpete sooritamisel;
8. teadma kõikide tema õpetatavate langevarjuhüppe alaliikide sooritamise teoreetilisi küsimusi, praktilist teostamist ja õpetamise metoodikat.
Langevarjuinstruktori pädevustunnistus on kehtiv, kui ta on sooritanud viimase 12 kuu jooksul vähemalt 10 viithüpet, viinud läbi ühe algkoolituse teoreetilise ja praktilise maapealse osa ning viinud läbi praktilise hüppekoolituse vähemalt 10 langevarjur-õpilasele. Vastasel juhul tuleb pädevuse uuendamiseks sooritada eeltoodu kehtiva pädevusega langevarjuinstruktori järelevalve all.
Tandeminstruktor:
Tandeminstruktori pädevuse taotleja peab:
1. olema vähemalt 21-aastane;
2. omama kehtivat D-kategooria langevarjuri pädevust;
3. omama viimase 12 kuu jooksul pidevalt kehtinud langevarjuinstruktori pädevust;
4. olema sooritanud 500 viithüpet ja viibinud vabalangemises 300 minutit;
5. vastama koolitusorganisatsiooni ja tandemlangevarju valmistaja täiendavatele nõuetele.
IAD meetod
IAD meetodit kasutades areneb langevarjur n.ö alt ülesse ehk esimesed hüpped sooritatakse 1000–1500 m kõrguselt ning ilma vabalangemiseta. Vabalangemisse pääsemiseks on vajalik sooritada vähemalt 5 IAD hüpet. Edaspidi on kirjeldatud IAD meetodil õppiva langevarjuri areng kuni B-kategooria langevarjuri pädevuse saavutamiseni.
Langevarjur – õpilane:
1. Teooriakoolitus langevarjundusest, tiibvarjuga hüppamisest ja harjutused IAD / HART / 5 sek hüpete tarbeks.
2. Maapealne treening, hüpped IAD, harjutused HART hüpeteks.
3. Hüpped:
| Hüpete teema ja vähim kõrgus | arv | |
| 1 | Tutvustav hüpe / 1000-1500 m | 1 |
| 2 | Treeninghüpped IAD / 1000-1500 m | 2 |
| 3 | Treeninghüpped HART 1000-1500 m kõrguselt ja maandumine etteantud alasse / kuplilendamise õige planeerimine | 2 |
| 4 | Treeninghüpped 1500 m kõrguselt vabalangemisega 5 sek ja maandumine etteantud alasse / kuplilendamise õige planeerimine | 3 |
| 5 | Kontrollhüpped 1500 m kõrguselt vabalangemisega 5 sek ja maandumine etteantud alasse | 2 |
| Kokku vähemalt | 10 hüpet |
- Pakkimise õpe (tiiblangevarju pakkimine „pehme“ meduus ja vedrumeduus). Viiakse läbi koolitusülemalt pakkimiskoolitaja õigused saanud vähemalt B-kategooriat omava hüppaja poolt.
Instruktor–hüppemeistri otsusega pääseb õpilane vabalangemisse, st võib kuluda rohkem IAD/HART hüppeid!
A-kategooria langevarjur:
A-kategooria langevarjuriks kvalifitseerumiseks läbitakse alltoodud teooria- ja harjutusteemad, sooritatakse edukalt vähemalt 25 käsiavamisega (vedrumeduus) treening- ja kontrollhüpet. Peale teemade eduka läbimise ja kirjaliku eksami sooritamise teoreetiliste teadmiste kohta omistatakse hüppajale langevarjuri A-kategooria ning hüppaja lubatakse „pehme meduusi peale“.
- Teooriakoolitus ja harjutused algsest vabalangemisest (basic bodyflight):
– kehaasendi hoidmine
– kõrguse jälgimine
– avamismärguanne
– liikumine üles–alla
– liikumine edasi-tagasi
– pöörded
– saltod
-„Dive exit“
2. Teooriakoolitus kuplilennust ja täpsusmaandumisest
3. Harjutused algsest vabalangemisest
4. Hüpped:
Treening- ja kontrollhüpped alltoodud ülesannetega ning järjestuses.
| Hüpete vähim kõrgus, ülesanded ja järjestus | Vähim arv | |
| 1 | Treeninghüpped 1500 m kõrguselt, vabalangemisega 10 sek ja maandumine etteantud alasse / kuplilendamise õige planeerimine | 2 |
| 2 | Treeninghüpped 2500 m kõrguselt, vabalangemisega 15–25 sek ja maandumine etteantud alasse / kuplilendamise õige planeerimine | 2 |
| 3 | Treeninghüpped 2500–4000 m kõrguselt vabalangemisega kästud avamiskõrguseni, avamismärguanne ja maandumine 50 m raadiusega alasse | 4+1* |
| 4 | Treeninghüpped 2500-4000 m kõrguselt, vabalangemisega kästud avamiskõrguseni, liikumine üles–alla, pöörded ja maandumine 50 m raadiusega alasse. Vähemalt 3 „Dive exitit“ | 3+2¤+1* |
| 5 | Treeninghüpped 2500–4000 m kõrguselt, vabalangemisega kästud avamiskõrguseni, liikumine üles–alla, edasi–tagasi, pöörded, saltod ja maandumine 50 m läbimõõduga alasse. Vähemalt 3 „Dive exitit“ | 3+2¤+1* |
| 6 | Kontrollhüpped 2500–4000 m kõrguselt, vabalangemisega kästud avamiskõrguseni, kompleksi ettenäitamine 18 sekundi jooksul peale instruktori märguannet, maandumine 50 m läbimõõduga alasse. Vähemalt 1 „Dive exit“ | 1+1* |
| Kokku | 23 hüpet |
Kui hüpped 4. kuni 7. sooritatakse kõrgemalt, kui 2500 m võib vajalikud vabalangemisoskused saavutada vähema hüpete arvuga.
- Pakkimisõpe ja pakkimiseksam.
6. A-kategooria teooria eksam
* märgitud hüpped on kontrollhüpped instruktori osalusel.
¤ märgitud hüpped sooritatakse C-kategooriat omava hüppaja juhendamisel ja järelvalvel, kes on selleks saanud koolitusülemalt loa ja vastava väljaõppe.
Juhendaja (C-kat hüppaja) on kohustatud andma oma hinnangu hüppe sooritanu kohta koolitusülemale. Kui instruktor on rahul hüppaja oskustega vabalangemisest ja kuplilennust annab ta kategooriat taotlevale hüppajale loa sooritada eksam teoreetilistest teadmistest ning taotluse esitamiseks koolitusülemale.
B-kategooria langevarjur:
B-kategooria langevarjuriks kvalifitseerumiseks peab läbima alltoodud teooria- ja harjutusteemad, sooritama edukalt vähemalt 25 käsiavamisega treening- ja kontrollhüpet. Peale teemade eduka läbimise, 30 minuti kontrollitud vabalangemisaja kogunemise, vähemalt 10-ne järjestikulise maandumise 10 m kaugusele maandumispunkti keskkohast ja kirjaliku eksami eduka sooritamise, omistatakse hüppajale B-kategooria.
- Teooriakoolitus:
– hüppekursi ja lennukiiruse jälgimine
– väljahüppekoha valik
– väljahüppe järjekord
– vabalangemine 2–4 liikmelises grupis
– punkti võtmine
– grupist eraldumine
– „trackimine“ kokkulepitud suunas
– avamine
– maandumisjärjekorra moodustamine
– maandumine piiratud alale grupi koosseisus. - Hüpped:
Treening- ja kontrollhüpped alltoodud ülesannetega ning järjestuses. Hüpped sooritatakse vähemalt 2500 m kõrguselt.
| Hüpete ülesanded ja järjestus | arv | |
| 1 | Treeninghüpped 2 liikmelises grupis, väljahüppega kontaktis ja vabalangemisega eraldumiskõrguseni ning „trackimine“ (maandumine piiratud alale grupi koosseisus) | 3+1* |
| 2 | Treeninghüpped 3 liikmelises grupis, väljahüppega kontaktis ja vabalangemisega eraldumiskõrguseni ning „trackimine“ (maandumine piiratud alale grupi koosseisus) | 3+1* |
| 3 | Treeninghüpped 2 liikmelises grupis, eraldi väljahüppega, kontakti saavutamisega, vähemalt 1 punkti võtmisega, vabalangemisega kuni eraldumiskõrguseni ning „trackimine“ (täpsusmaandumine 20 m läbimõõduga alasse 10 meetri kaugusele keskpunktist) | 5+1* |
| 4 | Treeninghüpped 3–4 liikmelises grupis, eraldi väljahüppega, kontakti saavutamisega, vähemalt 1 punkti võtmisega, vabalangemisega kuni eraldumiskõrguseni ning „trackimine“ (täpsusmaandumine 20 m läbimõõduga alasse 10 meetri kaugusele keskpunktist) | 5+1* |
| 5 | Treeninghüpped „Trackdive“ 2–3 liikmelistes gruppides (täpsusmaandumine 20 m läbimõõduga alasse 10 meetri kaugusele keskpunktist) | 4+1* |
| Kokku vähemalt | 25 hüpet |
- B-kategooria teooria eksam
* märgitud hüpped on kontrollhüpped instruktori osalusel.
Grupihüpete eelduseks on, et grupis on vähemalt üks C-kategooriat omav langevarjur, kes on saanud koolitusülemalt loa ja vastava koolituse. Juhendajaks määratud hüppaja koostab vastavalt antud programmile hüppe plaani, jagab ülesanded vastavalt grupis osalevate hüppajate pädevustele, juhib tegevuse harjutamist, jälgib ja juhendab hüppajat(id) vabalangemise ajal ning annab hüppaja(te)le tagasisidet peale hüpet.
Maandumistäpsust mõõdab ja kontrollib „Groundmaster“ või koolitusülema poolt määratud instruktor. Kui instruktor on peale kontrollhüppeid rahul hüppaja oskustega vabalangemisest ja kuplilennust annab ta kategooriat taotlevale hüppajale loa sooritada eksam teoreetilistest teadmiste kontrolliks ning taotluse esitamiseks koolitusülemale.
Alates B-kategooria nõudmiste täitmisest on võimalik valida, millist distsipliini tahetakse edaspidi harrastama hakata (kõhtlendamine, vertikaal või kupliakrobaatika). Oluline on endiselt jätkata kuplilendamise oskuste arendamise ja parandamisega (täpsusmaandumine, külgtuulega maandumine, 0–tuulega maandumine ja alla tuule maandumine).
Hüppe kulg:
– Soolo väljahüpe (instruktor järgneb)
– Kõrguse kontroll
– 360 kraadi pööre vasakule
– Kõrguse kontroll
– 360 kraadi pööre paremale
– Kõrguse kontroll
– Track 4 sek
– Kõrguse kontroll
– 1800 m – pilk kõrgusemõõtjal
– 1700 m – avamisprotseduurid
– Varju kontroll
Redel
Edasist treeningprogrammi nimetatakse Sõjaväe Langevarjuklubis Redeliks. Redel koosneb erinevatest “pulkadest”, mis kõik tuleb järjest läbida. Siin ei ole võimalik kirjeldada kõiki nüansse. Küsi enne uut harjutust tegema minnes kindlasti instruktorilt nõu. Harjuta kõiki liigutusi maa peal, nii jäävad need lihasmällu ja hüppel on lihtsam.
NB! Enne kogu Redeli läbimist võid koos hüpata ainult kogenud hüppajatega, kes on kas ise instruktorid või on neil instruktori luba õpilastega hüppamiseks!
Kõigi Redeli harjutuste läbimise kinnitab kontrollija oma allkirjaga. Kontrollija käib sinuga enne hüpet läbi hüppeplaani (väljahüpe, harjutused, laialimineku ja avamise kõrgused) ja annab sulle pärast hüpet näpunäiteid, mis läks hästi ja mida saaks parandada.
Grupihüpetel on rohkem ohtusid kui omaette hüpates – eelkõige on siin võimalus kas vabalangemises või varju avamisel hüppekaaslastega kokku põrgata. Sellepärast võivad päris algajatega koos hüpata ainult kogenud hüppajad, kes suudavad vajadusel kiiresti ohutusse kaugusesse kaduda. Eriti oluline on varju avamise hetkel olla teistest hüppajatest piisavalt kaugel. Varju all ja vabalangemises olevate langevarjurite kiiruste vahe on ca 200 km/h, kokkupõrge on suure tõenäosusega fataalne.
Järgi ALATI enne hüpet tehtud plaani – sh laialimineku kõrgused, trackimissuunad jne. Ära unusta kõrgust jälgida. Esimesed kolm redelipulka tuleb sooritada õiges järjekorras, järgmiste harjutuste puhul ei ole järjekord enam oluline.
Redeli pulgad:
1. Soolohüpe (avamine 1500 m kõrgusel)
2. Soolohüpe (avamine 1000 m kõrgusel)
3. Hop`n`pop 1500 m kõrguselt
4. Sukeldusväljahüpe (dive-exit)
5. Kontaktväljahüpe
6. Üles-alla liikumine
7. Külgedele liikumine
8. Kontakti võtmine 2-way
9. Break-off ja trackimine
10. 2-way 180° pöörded
11. 2-way ühes tükis pööramine
12. Täpsusmaandumine 25 m raadiusse
1) Soolohüpe, avamine 1500 m kõrgusel
Oma esimene iseseisev hüpe pärast AFF programmi tee täpselt samamoodi, kui oled harjunud, ainult ilma instruktorita. Keskendu stabiilsele vabalangemisele ja kõrguse jälgimisele, tee vähemalt üks avamisharjutus, alusta avamisprotseduuridega 1700 m kõrgusel, ava 1500 m kõrgusel.
2) Soolohüpe, avamine 1000 m kõrgusel
Tavaline avamiskõrgus on 1000 m. AFF kursusel toimub langevarju avamine kõrgemal ohutuskaalutluste tõttu – kui õpilane avamisega ise hakkama ei saa, jääb instruktoritel piisavalt aega teda aidata. Nüüd on õige aeg ka sinu avamiskõrgus tuua 1000 m peale.
Hüppel lõpeta harjutused 1500 m kõrgusel ning keskendu kõrguse jälgimisele. 1000 m kõrgusel avamiseks peaksid avamismärguande andma umbes 1100 m kõrgusel (AFF kursusel antakse õpilasele 200 m lisakõrgust, aga suure tõenäosusega on sinu tegutsemine vabalangemises kiiremaks läinud ja 100 m lisakõrgust on piisav).
Soolohüppeid 1000 m kõrgusel avamisega tuleks enne järgmise harjutuse juurde suundumist teha vähemalt kaks.
3) Hop`n`pop 1500 m kõrguselt
Vahel võib olla vajalik hüpata madalamalt kui tavaline hüppekõrgus ning avada vari kohe (nt kui tegemist on hädahüppega). Selle harjutamiseks tuleb sul teha hüpe 1500 m kõrguselt ning avada vari 5 sekundi pärast (loe: üks-sada, kaks-sada, kolm-sada, neli-sada, viis-sada).
Arvesta, et viie sekundiga sa ei jõua veel vabalangemise lõppkiiruseni ning selle tõttu on varju avanemine aeglasem.
4) Sukeldusväljahüpe (Dive-exit)
Hüppa lennuki uksest välja pea ees, suunaga lennuki saba poole. Hüpates siruta käed ette ja tõmba jalad konksu. Lennuki alt tulev tuul üritab sind paremale keerata, selle vältimiseks suru vasak õlg veidi alla.
5) Kontaktväljahüpe
Lennukist võib välja hüpata ka juba üksteisest kinni hoides, nii ei kulu aega vabalangemises üksteise püüdmiseks. Kui pole tegemist AFF hüpetega, tehakse kontaktväljahüpet tavaliselt kätest kinni hoides – üks hüppaja ripub ukse taga ja hüppab selg ees, teine hüppaja seisab lennuki sees ja teeb tavalise dive-exiti.
Kui väljahüpe kõige paremini ei õnnestu ja kujund läheb ebastabiilseks, võib üritada kõvasti painutades kujundit kõhuli keerata. Siiski, kui kogenud hüppaja otsustab sinust lahti lasta, siis pole mõtet jääda temast karuhaardega kinni hoidma, vaid lase samuti lahti ja võta stabiilne asend.
6) Üles-alla liikumine
Vabalangemises üles loomulikult liikuda ei saa. Küll aga saab oma kukkumist kiirendada ja aeglustada, liikudes seega üles ja alla hüppekaaslaste suhtes. Alla liikumiseks painuta kõvasti ning vajadusel tõmba käed-jalad keha ligidale, vähendades enda pindala. Üles liikumiseks tee vastupidi – võta negatiivne painutus ja aja käed-jalad laiali. Ära aja üles vaatamiseks pead kuklasse – see tekitab painutuse ja paneb sind kiiremini kukkuma. Üles vaatamiseks keera küljega kujundi poole ja keera pea kõrvale.
Üles liikumine on palju keerulisem kui alla liikumine, kuna negatiivse painutusega asend ei ole stabiilne ning vaateväli on piiratud.
7) Külgedele liikumine
Küljele liikumiseks pane selle poole õlg ja põlv korraga alla, kuhupoole tahad liikuda.
8) Kontakti võtmine 2-way
Kogenud hüppaja hüppab sinu ees lennukist välja. Hüppa talle kohe järele, lenda eelmiste harjutustega õpitud edasi-tagasi ja üles-alla liikumisi kasutades tema juurde ja võta kätest kinni. Kontakti võtmine peaks käima umbes samas asendis kui lendamine kui üritad käsi välja sirutades grippe krabada, lükkab õhuvool sind tagasi ja asi ei õnnestu.
9) Break-off ja trackimine
Grupihüpetel lepitakse alati kokku laialimineku (break-off ) kõrgus. Õigel kõrgusel teevad hüppajad break-off-märguande (vehivad kätega korraks risti-lahku, sarnaneb avamismärguandele), keeravad ümber ja trackivad minema, et jõuda avamiskõrguseks üksteisest piisavalt kaugele.
Kui kujund koosneb kolmest või enamast hüppajast, keeratakse laialiminekul 180° kujundi keskmest. Kahe hüppajaga kujundi puhul träkitakse risti jumpruni suunaga (seega tavaliselt risti lennurajaga, mis on õhust hästi märgatav).
Trackimiseks aja jalad ja keha sirgu ning too käed kõrvale. Seepeale vajub pea natuke allapoole ja õhuvool hakkab sind edasi lükkama. Parim trackimisasend on puusadest väikese negatiivse painutusega, jalad koos ja käed keha ligidal. Alguses võid asendi stabiliseerimiseks jätta käed ja jalad natuke laiemale.
Träkkimise eesmärgiks on läbida minimaalse kõrgusekaotuse juures suurim võimalik horisontaalne distants. Trackimist kasutatakse peamiselt grupihüpetel üksteisest eemale liikumiseks, aga tehakse ka spetsiaalseid trackimishüppeid (track-dive).
NB! Kui soovid trackimist harjutada, pead trackimise suuna alati tõusupealikuga kokku leppima! Suvalises suunas trackides on oht, et liigud teiste hüppajate lähedusse ja tekib kokkupõrkeoht.
10) 2-way 180° pöörded
Alustatakse kätest kinni hoides. Õpilane pöörab 180°, kogenud hüppaja võtab gripid. Õpilanepöörab tagasi ja võtab gripid.
180° pöördeid on keeruline teha, kuna selja taha on vaateväli piiratud. Kui oled sattunud pööramise käigus teisest liiga kaugele, siis ära ürita jalad ees tagasi lennata, vaid keera näoga hüppekaaslase poole, lenda õige koha peale ja keera siis uuesti jalad ette.
11) 2-way ühes tükis pööramine
Õpilane võtab kogenud hüppajal külje pealt kinni (sidebody gripid) ja keerab kujundit 360°ühele poole ja teisele poole. Oluline on pärast keeramist peatuda. 2-way ühes tükis keeramine on raske, kuna käsi ei saa eriti kasutada.
12) Täpsusmaandumine 20 m raadiusse
Lepi maa peal mõne kogenud hüppajaga kokku, et ta jälgiks sinu maandumist, ja vali punkt, millest 20 m raadiusse plaanid maanduda. Punkt võiks olla põhimaandumisalast veidi kaugemal, et saaksid teistele hüppajatele ette jäämata rahulikult täpsusmaandumisega tegeleda.
Kui oled kogu Redeli läbinud, võid hakata hüppama koos teiste omasuguste Redeli läbinud hüppajatega ning võid taotleda FAI B-kategooriat, mis annab sulle õiguse iseseisvalt sooritada langevarjuhüppeid kontrollitud tingimustes (st kui hüppepaigas on olemas instruktor). B-kategooriaga lubatakse sind hüppama ka enamikus maailma langevarjukeskustes ja klubides. A-kategooriat võid taotleda juba enne Redeli läbimist.
NB! Redeli läbimine ega B-kategooria omandamine ei anna sulle õigust koos hüpata õpilastega, kes Redelit veel läbinud ei ole. Selle jaoks on vajalik instruktori luba.
Kasutatud mõisted:
„IAD“ – Instructor Assisted Deployment (FAI, USPA) / instruktori poolt sooritatav õpilase langevarju avamine lennuvahendi uksel
“AFF” – Accelerated freefall / õpilane hüppab kahe instruktoriga
„HART“ – langevarjur – õpilase poolt sooritatav Harjutus Avamisrõnga Tõmbamiseks
„Dive exit“ – väljahüpe lennuvahendist pea ees lennusuunale vastupidises suunas
„Trackimine“ – lauglemine vabalangemise ajal pea ees eelnevalt valitud / kokkulepitud suunas
„Trackdive“ – kahe- või enama langevarjuri poolt sooritatud grupihüpe, kus vabalangemise ajal laueldakse eelnevalt kokkulepitud suunas
„Punkti võtmine“ – grupihüppe ajal kontaktist vabanemine ja uue eelnevalt kokkulepitud kontakti loomine teiste vabalangemises viibivate samasse gruppi kuuluvate langevarjuritega
„Kompleks“ – vabalangemise ajal sooritatav selgesti fikseeritud harjutuste jada, millesse kuuluvad:
– 360 kraadine pööre paremale
– 360 kraadine pööre vasakule
– salto tagurpidi
„Pehme meduus“ – tiiblangevarju avamiseks kasutatav spetsiaalne väike riidest tõmbe – vari
„Vedrumeduus“ – tiiblangevarju avamiseks kasutatav spetsiaalne väike riidest tõmbe – vari, mille sees on vedru, kasutatakse stabiilse vabalangemise õppimisel.
“2-way” – grupihüpe kahe langevarjuriga
“Break-off” – grupihüppel laialiminek